Jõe mäng

Kuulasin täna raadiot ja imestama ajas kuidas Tallinnas töötav raadiojuht poolpaaniliselt rääkis, kuidas tartlased elavad üleujutuse hirmus.
Hetke kuulanud, pistsin siis minagi pea välja ja vaatasin, kust see üleujutus tulemas on.

See oleks ehk naligi kui üleujutuse puhul jõgi meile sõna otseses mõttes koju kätte ei tuleks. Sellegipoolest ei tekitanud see peale veidikese elevuse mingit paanikat. Iga-aastane ju…

Tänavune on aga omapärane. Vähemalt 10 aasta jooksul pole ma seal sellist veel näinud.
Kuna meil kipub kelder alati põhjast vee sisse võtma (juustukeller ikkagi – sinihallitusjuustu ju vaj… khm. ok.), siis me panime sinna pumba, et seda ennetada. See viiski kenasti vee välja ja sealt jooksis see juba oma jõududega mööda kaldus maad alla tiigi poole. Madlile valmistas see erilist uudishimu – noore koerana pole ta veel näinud kuidas vesi ära läheb ja seega kõmpis ta lõpuks pea tund aega aeda läbi, jälgides igat liikuvat veejuga ja kraapides lume sisse kraave, et ikka lähemalt näha. Varsti märkasime, et näe, Emajõgi on ka liikvele läinud ja Laeva jõe üle paisutanud. See siis tuligi vähem kui järgmise poole päevaga meile otse õue peale kuni ülemisse kühmu tekkinud tiigi juurde välja. Mõtlesime, et soh, nüüd siis väike Peipsi õue peal ja järgmised kaks kuud muruniitmist hooletu. Olen ka selles müdaaukus muru niitnud ja peale külmetavate jalgade ei saavuta seal eriti midagi. Aga lahe oli!
Kõige tipuks tõstis kogu see vesi lume üles ning kogu see “jõgi”, mis meieni tuli nägi lõpuks välja kui lumesupp.

Täna hommikuks oli kõik kadunud. Vesi oli alla tagasi läinud ja isegi kivi keset isetekkelist tiiki oli taas päikese käes särama hakanud. Naabrikoeralgi õnnestus kuiva jalaga Madlile külla tulla. Kelder oli ka kuiv.
See oli täitsa masendav, me juba rõõmustasime, et näe, saab kanuuga jälle otse jõe peale.
Kuskil lõuna paiku märkasime, et läbi lume, seal, kus ennist “jõgi” oli, on tekkinud selline mustendav renn nagu meil pumba voolikuotsast tiiginigi ning mööda seda vuliseb rõõmsalt vett. Eriti toredaks tegi asjaolu see, et vee hulk meie õuel ei paistnud kuidagi suurenevat, ilmselt tõmbab maa praegu kõik endasse. Me vaid loodame, et see läheb läbi pinnase sügavamale ära ka, siis ehk ei ole sel aastal taas käsitsi muruniitmist, sest pind ei kannata masina raskust.

Vat nii on need lood siinpool sood – kurvaks teeb, see aasta ei pääsegi kanuuga otse luhale :(.

Advertisements

Leave a comment

Filed under Drama

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s