Et taevas oleks sinine…

Ma tean, et mu teosel on kolm probleemi. Iseeneesest kõik on lahendatavad.

Probleemide probleem kujutab endast aga lauset: “Siis kui mul aega üle jääb.” Nagu mu kaks päeva maratoni köögis ja koeraga isaga endast kujutasid, ei ole ma just inimene, kellel tekiks või jääks aega üle. Kuidas see oligi? “Mu elu on kui krussi keritud kolmevärviline pulgakomm – betoon, köök ja kodutööd. Ja alati on keegi pannud liiga palju sidrunhapet.” Ma ei hakka pikemalt seletama, kuid ma suutsin selle kenakese elu enda jaoks taas keeruliseks ajada.

Kirjutamine! Ma täna mõtlen ja siis magan ning õhtul jätkan. Lugu on ju tegelikult olemas. Nüüd oleks vaja, et tegelased ka liikuma saaks ja siis hakkab minema küll. Kirjanikega rääkimine aitab.

Karen Marie Moning. Ma südamest vihkan teda. Jõudsin siis lõpuks kolmanda raamatu lõppu ja see hirmus kahtlus jäi kriipima – ta sunnik tappis mehe ära! Nüüd olen ma täieõiguslikult üks neist hulludest, kes ei jõua ära oodatagi, et ta oma neljanda raamatuga välja tuleks. Ja parem oleks, et mees on elus!

Khm. Mis toob mu minu enda probleemi juurde tagasi…

Mul on lugu. See lugu tuleb nüüd kildudest kokku panna. Üle kirjutada ja laiendada nii et ninast veri väljas. Voh. Nii ma teengi.

Advertisements

Leave a comment

Filed under Drama

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s