Vannipomm tegi sušššhhhh…

Ma võtsin kätte üleeile õhtul ja tegin selle pommi lõpuks ära. Kuna mul polnud nii suurt kogust vaja nagu retsept andis, arvestasin kenasti koostisosad ümber 2:1:1 nagu olema peab. Ja segasin kokku. Lisasin veel roosi aroomiõli ning apelsini essentsõli ning pressimise alla toppisin natu ka kanarbikuõisi (taevas see näeb ilus välja!). Paar tundi kippus aga hinge kahtlus, et miski oli valesti…

Muidugi oli!

1. Segu oli kuidagi liiga märg. Siis tuli meelde küll, et kuivaineid võtsin vähemaks küll, aga õlid jätsin ju samaks… Lootsin südamest, et ei lähe ikka reageerima.

2.  See roosi aroomiõli… On kindlasti inimesi, kellele see meeldib. Mulle kahjuks mitte sellisel määral kui ma lootsin. Ma küll lisasin seda kui klassikalist lõhna, et midagi meeldivalt tuttavlikku luua, aga edaspidi jätan ma selle kõigist oma katsetustest kõrvale. Emale meeldis.

3. Ei tasu neid pomme panna esikusse lahtise ukse juurde kuivama kui väljas on õhuniiskust piisavalt, et läbi õhu ujuda. Ma kahtlustan, et see sai mu pommidele saatuslikuks. Kahjuks on meil nende jaoks väga kehv kliima. Küll aga oli neid piisavalt lihtne teha, et teha neid väikeses koguses saunapäeva hommikul ja kohe kindlasti hoian ma need edaspidi lahtisest uksest kaugemale.

Kui juba ports minitaarat käeulatuses, siis tuleb ju väike keemiaring ära teha. Vend hoiab praegu kapitagusest igatahes väga kaugele, julemata kontrollida, mis seal täpselt toimub.

Tegin mõned segud, ühe, mille nimel ma olen elanud viimased kaks aastat kui olen sunnitud pikki päevi tegema ja teine, mida ma olen tahtnud juba pikka aega kokku keerata, aga pole nagu otseselt julgust olnud, sest ei tea, milleks see segu üldiselt hea on.

Eeterlik laimiõli. Olen vist andunud laimi austaja. Lõpuks sain kätte ka baasõli, mille sisse teda lahjendada ja olen ülimalt rahul. Sobib alati kui on vaja üleval püsida, ei ole sidrunlikult magus. Fantastiline.

Nulg ja lotus. Kõigi igihaljaste lõhnad on midagi, mis tekitavad sus kas peavalu või üdini andunud armastust. Minus seda viimast. Eriti kuna vähemtuntud fakt on, et nad mõjuvad peavalule leevendavalt. Lisaks suurepärasele vaigusele lõhnale. Selle konkreetse lõhna inspiratsioon on pärit ühest unenäost, mida ma ammu aega tagasi nägin, kuid ei suuda peast visata. Männimets, värske, peale vihma, mille all oli hiiglaslik lilleaed täis kõige vapustavamaid kohalikke õitsjaid, mida ma kunagi näinud olen ning kõige tipuks särav päike, mis puude vahel alla säras. Sellest unenäost saadik kummitab mind lõhnakombinatsioon, mis koosneb sellest sügavalt puisest vaigusest okkalõhnast ja ühest-kahest värskest kergest lillelisest aroomist.

Segasin kokku natuke baasõli, tilga nulgu ja kaks tilka lotust (mõlemad on essentsõlid, aga mitte täiesti puhtad, sest puhtad, need… oh, oleks on paha poiss). Andsin teistele ka nuusutada. Puu lõi tugevalt üle ja seepärast tundus see hukkaläinud katsena. Pühkisin selle pahaselt salvrätikusse puhtaks. Miks ma seda kohe prügikasti ei visanud oli vist pelk igatsus, et siin peab midagi olema, kuid see polegi oluline, sest peagi hakkas mu laua pealt mu ninasõõrmetesse tungima üht jumalikku lõhna ja oh sa vaitsa! See oli suurepärane! Jätsin kõik sinnapaika ja viisin selle tutsaka kõigile nuuskida ja nad olid nõus, et see on tõesti hea. Appi! Ma olen niii õnnelik!  Kuna nii nulg kui lotus on lõhnad, mis panevad kopsud alateadlikult sügavamalt hingama, mõjuvad nad suurepäraselt siis kui oled haige. Samas on nulu üks suur puudus fakt, et väga paljud on selle vastu allergilised ning liiga palju seda lõhna ja peavalu leevendamise asemel see ainult süvendab seda. Aga ma südamest soovin, et te saaksite seda praegu nuusutada – karm ja õrn ühes ning see on ootamatu, aga hea tasakaal, mille nad loovad.

Karneool. Ma hakkasin arvutama. Poolvääriskividega on asjaolud nii, et minu meelest on need absurdselt kallid. Eriti pisikesed, mille eest tuleb välja käia tsirka 35 kuni 60 eeku. Mis mõttega? Mul on vaja esiteks pisikesi, tillukesi ja ma ei ole nõus nende eest nii palju maksma. Enda vastu aus olles pole tegelikult neidki tarvis. Mis selles karneoolis siis nii head on? Nuuh, maailmas on kaks poolvääriskivi, millele omistatakse võimet puhastada teisi kive, ilma et neid peaks puhastama. Üks on tsitriin. Ilus, erekollane kivi, mis mulle millegipärast ei istu nii puhtjuhuslikult selle tõttu, et ta meenutab mulle kivistunud meetilka või merevaiku. Ma olen lõvi, aga kollased ja läbipaistvad kivid tekitavad mus pigem allergilist reaktsiooni. Teine kivi on karneool ja ma olin väga meelitatud, leides, et see on selline kaunis savipunane puhas punane toon. Mis veel parem, ma leidsin ka palju väiksemaid tükikesi :). Jeh, mõni otsib tükikesi, mina ostan kee ja lammutan pärliteks. Lisaks sellele, et nad on kõik kenasti ümmargused, on neid võimalik ka igalepoole niidiga kinnitada. Jeeeeeee. Eks see paari nädalaga paista, kas nad aitavad.

Kokkuvõtteks. Väga tegus õping oli ja alles poolel teel, sest tinktuurid tulevad ju alles kahe nädala pärast ;).

Advertisements

Leave a comment

Filed under Year and a Day

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s