Nõiakompott

Et ma enam kunagi ei peaks mõtlema, kas ta oli pot või pott – kompot on jook kuivadest puuviljadest ja suhkrust, kompott on see, mida vanaema teeb õuntest ja pirnidest.

Ma läksin hommikul isegi magama. Kell 10 läksin magama, oodates põnevusega, millal saabuvad üleeile tellitud pudelid ja paar õli. Kell 3 päeval lõin silmad lahti, sest ema tuli toast läbi ning ta lehvitas kogemata ümbrikuga. Ma poleks nii kiiresti püsti saanud ka siis kui keegi kallaks mulle külma vett krae vahele. Kohal! Nad pidid ju postiteate tooma, uurisin, kuid mis sest enam kui vastu vaatas ilus suur pruun mulliümbrik, mille sees ports tühja klaastaarat. Tahtsin kohe ära ka maksta, kuid segane pea, mis mu parooli aju tagumistesse kodaratesse ära kaotas, oli takistuseks. Seega mõtlesin, et kuna kellaaeg on varajane ja ma tahan niikuinii millalgi minna ka mullivanni pommide materjali otsima, siis otsustasin kõik selle ühendada ja tegin ühe korraliku poetuuri.

Kordamine on tarkuse ema – harrypotterlik otsijatung oli. Pommide jaoks ei ole palju vaja, aga selle leidmine on juba omaette kunsttükk. Kokkuvõttes oli palju odavam kunsttükk kui ma kartsin, aga ma poleks kunagi arvanud, et Eestis on nii raske leida suuremas koguses sidrunhapet! Rariteediks osutus ka plastikvorm, mida ma kokkuvõttes ei leidnudki. Sooda ja soola sain ühest poest, sidrunhappe (odavama 40g pakkides variant) teisest. Tegelikult on küll üks koht, kust saab suures koguses, aga see asub internetis ja lisab oma tellimusele ligi 4o eeku juurde ja mina, rahanälkjas, ei ole mitte nõus selle juurdehindlusega. Seal oli ka ports võideid ja eeterlikke õlisid, kuid ma olen juba selline, kes ei osta eeterlikku õli neti teel kui ma ei ole kindel tootja kvaliteedis. Ja eestis on selliseid tootjaid praegu kaks, keda ma usaldan. Ühest sain isegi roosi aroomiõli. Eeterlikku ma roosil taga ei ajagi… ta maksab ju varanduse.

Hommikul, enne magamaminekut külastasin turgu ka. Leidsin kohaliku tädi, kes müüs kanarbikku ja kadakamarju. Mmm! Muidugi haarasin koti mõlemat. Kadakamari on juba selline maitseaine, et tegelikult võiks teda kodus pigem olla. Lisaks mõnusatele raviomadustele on ta ju esmajoonelt ikkagi maitsetaim ja kuigi metslooma liha saab harva, ei viitsi ma iga kord kodus kiruda, et jälle ei ole. Pigem olgu. Lisaks lõhnab ta vapustavalt hästi.

Aga tagasi poetuuri juurde. Viin. Ma ostsin siis selle ka ära. Seisin seal riiuli ees ja peas tiirles isa igasugused mekkimisaruanded, milline on hea ja milline mitte ja mille ma siis valisin? Saaremaa. Ma ausalt öeldes ei tea, on ta hea või mitte, sest jooma ma teda paljast peast ikka ei hakka. Ma ei leidnud 80 promillist viina sealt lettide vahelt, seega esimene katsetus on 40ga.

Nagu rariteetidega selleks korraks siis kõik oleks olnud. Pärast tunnikest tiirutamist ja igas käsitöö-kodutarvete poest läbikäimist selgus, et vorme, mis oleks 3D, keskelt kokku pressitav ei eksisteeri… Nii et pallid jäävad ära, tulevad lapikud tabletimoodi.

Ahjaa, üks kena tädi sai ära moositud, et kuna ta maalt oma lilli turule veab, siis ehk tooks mulle ühe suure suure peotäie saialille ka. Mul on mingi kinnisidee teha saialille tinktuuri ja õli, aga mida kodus pole, on saialill. Nüüd vaatavad nad mulle kenasti vaasist vastu, oranžid kroonlehed säramas. Ma tahaks, et te tunneks seda lõhna – see on suurepärane. Lõunapoolsetes maades võib olla lavendel, mida alati kiidetakse, meil on saialill :).

Andsin sõbrannale ka teada, et ees ootab üks lõbus õhtu, mis sisaldab pommide, jellide ja meresoolade tegemist. Ei jõua ära oodatagi. Alustuseks panen tinktuurid käima :).

Advertisements

Leave a comment

Filed under Year and a Day

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s