Erilised karakterid

Mis teeb karakterist karakteri? See küsimus jäi painama mind hetkest kui mu silmad langesid tillukesele neljakandilisele säravale kastile toa nurkas ja sellest paistvale Charlie inglitele. Pole just parim film maailmas, aga seal on üks tegelinski…

Ja sealt tavaliselt kõik algabki – film on jube, aga vot see üks tegelane ei lase sul mõistusest jalga nagu talle kohane oleks ja ma leian end taas tagasi küsimuse manu, miks?

Sest ta on friik!

Jep. See võtab kõik kenasti kokku – lisaks profiilile, mis on kaunilt erinev sellest tavamoldist, mida näha saab, silmadele, millega võib terast läbistada ja käitumismall, mille kohta nad kasutavad mingit kaunist sõna, mis mul praegu meelde ei tule. Lisaks salapära ja peategelastega põhimõtteliselt ühilduv tegevuskava, mis loob karakterile omamoodi kangelase aura  (kes sellest lausest aru ei saanud, lugege Tottoni ja Jacobsi “Karakter ja isiksusetüübid” ja Umberto Eco ja religioonifilosoofiat kangelaste tekkest, lisage sinna kangelase analüüs ajakirjast, mida ma ei mäleta ja saategi ühe väga huvitava pildi).

Näitlejad, kes elavad sisse, mängivad veidi üle, fanaatiliselt isegi, aga kes annavad oma tegelase edasi nagu nad oleksidki tema. Mida aeg edasi, seda enam sellised friigid mulle mõju avaldavad, vaimustust tekitavad ja läheb üks-kaks filmi mööda ja nad on kuidagi loogilised.

Näiteid?

Hannes Kaljujärv – õige inimene õige koha peal.

Jüri Lumiste – tema fännklubi kasvab päevadega ja täiesti väärt asjaoludel.

Vaiko Eplik? – ma olin ausalt öeldes meeldivalt üllatunud kui ta Ché osas oli Evitas. Muidu ei oma just kõrget hinnangut, aga vot see roll jäi meelde ja kohe ehedana.

Crispin Glover  -Thin man, need muusikavideod

Billy Drago – 😀 oi juupaduuba mis vaatepilt kui ta teatris esineb! Ja muidugi ta teised rollid, x-failides, twilight zone…

Tim Curry -tahad kahepalgelist – guess who?

Sammo Hung Kam-Bo -väga mitmel tandril fantastilise liikuvusega mees

Christopher Lee  -näitlejatöö pole ainuke – kui ta veel laulma ka hakkab, siis tuleb välja, miks ta on see, kes ta on.

Danny Trejo – Machete! Muidu pole nagu midagi, aga piisab vaid sellest armilisest näost suurel ekraanil ja sul on tunne, et sa avastasid midagi uut.

Christopher Walken – mässulisest langenud inglist peata ratsanikuni ja tagasi.

Giovanni Ribisi – kui ta kurikael ekraanile ilmub, ma ka vihkan teda – lihtne, loogiline, fantastiline

Anthony Stewart Head – jätke buffet kõrvale ja ta ampluaa võtab hingetuks. Kui te juhuslikult peaks nägema videosid ta teatrietendustest, millest ta osa on võtnud või kaldute tavakinost kõrvale… mm!

… brittidega võib ju lõputult seda nimekirja jätkata ja eestlastega avada, aga kui nad lavale astuvad või ekraanile

Vau. Jackson elab. Taas kord. Sopalehe arust. Kui sellised uudised ilmuvad, mis valgust nad küll heidavad nendele fotodele, kus tema kummitus ringi tatsab?

Ahjaa :). Me käisime suurema seltskonnaga Evitat vaatamas. Kuna ma olen selle originaalplaadi tükkideks kuulanud, siis ei olnud peale avastust, et kõik on täpselt nagu plaadi peal eriti põnev. Küll aga oli see iseenesest väga nauditav, eriti Epliku ja ühe noore lauljatari rollid. Küll ma välja uurin, kes see noorik oli, sest ta hääl oli ikka super ja ma mõtlen et peaks ikka minema mõnda ta teist rolli ka vaatama. Koju sõit ja sinnasõit olid tsipa keerulisemad taluda, aga  taustaks see laul -> ja mulle sobis. Eriti kuna selle ajal nägin ma nii äikest, päikest kui seda kuidas vihma käes päikesekiired painduvad. Kui keegi räägib maagiast, siis seep oli see.

Advertisements

Leave a comment

Filed under characters

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s