Planeerime!

Miks kättesaamatus aeg-ajalt vingerpusse mängib? Sest kõik planeeritakse sinu eest ära nagu sa oleksid kõigega nõus, mida otsustatakse.

Võtsin südame rindu ja viisin kõik, mis mul siiamaani õe asjadest tema voodi peal ootasid, et ta neid läbi tuleks sorteerima, lõpuks panipaika ära. Kuna teised mind sel hetkel appi ei vajanud, vedasin üksi kõik üles. Helistasin veel  tallegi ja kurtsin ta asjade kurba saatust. Kõik ok – oleksid pidanud varem juba tegema, aga tore et nüüdki tegid. Kõik. Lõpp hea, kõik hea.

Ema teatas, et vanavanemad tulevad nädalavahetusel külla. Mu pea jooksis kohe umbe, arvutades tunde, mis selleni on jäänud. Kaasa ei aidanud ka soovitus mu topeltvahetusega nädalavahetusest laupäev, mil toimub laat, kuhu nad nägid sellist vaeva, et omavahel kokkuleppele saada ja mulle kahetunnine auk keset päeva tekitada, üldse ära vahetada reedega! Vot sealt jookseb mu südametunnistuse piir ja sellega ma nõus ei olnud. Küll aga olen nõus kulutama need paarsada krooni ja taksoga õhtul koju minema. Et hommikul uuesti tööle tulla. Ok. Aga ma vähemalt olen kodus. Lisaks on veel kopsakalt ruumi juures, sest kaste enam ees ei ole.

Järgmisel päeval helistasin õele tagasi. Teisel pool telefoni oli solvunud hääl, et äh! Miks sa seda tegid? Avaldasin talle nüüd nimelt asjade uue asukoha. Tuleb välja, et talle ei sobinud see asukoht mitte karvavõrdki. Praktiliselt poolteist kuud sobis, et need laiutasid kapis, kus nad kokku korjati, voodi peal, voodi kõrval… Aga seal, vot paarkümmend sammu meie pea kohal – ei sobi. Liiga niiske, jahe, märg, talvel sobimatu… Ja ta otustas, et tuleb neid läbi vaatama. Neljapäeval. Veel üks väga tuksis päev, mille tulemusena seisab mul ees veel üks koristamismaraton, paaritunnine magamine, et jääks aega kogu pähe haakunud nimekiri ära teha, mispeale ma südamest kahetsen, et ma oma tänasest päevaplaanist kinni ei pidnud ja linnas sama pakkimisaktsiooni ei korraldanud. Aga ma loobusin sellest, sest mu peas tulitas veel see äh! ja solvumine, et ma julgesin lõpuks ta oma tahtmist täita ja ta asjad kokku lükata.

Seega jääb see täna õhtuseks ülesandeks kui ma olen maganud kuni nelja või viieni ja omistanud kiirkorras ülevaate, mis seal kappide põhjas on. Mul on vähemalt lootus, mida ma sealt leida võiks. Üks teatud riideese. Või kaks.

Lisaks liiguvad mu mõtted aina agaramalt ühe kolmikust tordipanni poole, mida ma piilun ja piilun, aga siiani pole olnud julgust ära võtta. Aga vot nüüd võtan. Pulli pärast. Ja emale hangin ka kingituse. Emadepäev ju ikkagi. Ja pildid pean ilmutusse saatma, et ma nad laupäeval ikka kätte saaks. Mis tuletab mulle meelde, et ma pean nad kõigepealt kolmest arvutist kokku otsima… Üääääääääääääää!

Mul on kolm nädalat aega õppimiseks. Mul pole olnud füüsiliselt aega raamatu kättevõtmisekski. Täna liikusid sõrmed selle poole, siis tuli uus asi vahele ja uus… enne esmaspäeva vist ei saagi seda kätte. Ok, kaks nädalat siis.

Paaniline kirjutamiseelne palavik on. Sõrmed sügelevad, peas küpseb midagi, millel pole nime, uus ülesehitus loole, mille kallal ma kurja vaeva olen näinud, sest midagi ei klapi ja korraga ma tean, mis seal klappima peab hakkama. Mul on vaja mu arvutit ja programmi Writer’s Caffee. Või Dramaticat. Igatahes ühte kahest. Ja ma pean nimed üle vaatama. Avastasin sealt midagi, mis mulle ei istu. Kahe aasta pärast võistlustel näeme! Taaskord :D. Loodetavasti ei ole ma siis konkurentsis teise samasugusega või haiglaromaaniga. Sorry, aga minu ekspertiisid sinna ei ulatu. Kuidagi humoorikas, aga maiselt äratuntav lugu võiks mul olla. Mõttekas ka. Loogiline ka.

Jahm. Mida iganes. Lihtsalt selline enneNano palavik on. Ja mu kullakallis puhkus läheneb ka… :D.

Advertisements

Leave a comment

Filed under Drama

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s